divergents

Tahaksin osata rääkida nagu näitleja.
Loomingu hetkelises uskumises on mingi siiras tõupuhtus.
Jah teatris pestakse osa asju puhtaks.

*Mingised veidrad unenäomeenutused Da Vinci inimesest heksagoonrattal keerlemas.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

see totter lihtsus.

entsüklopeedia

*kas lõpmatu arv inimeste vahel jaguneks tarkus differentsiaalidena
Jaan Kross rääkis luuletuses kuidas ta jõi entsüklopeediat nagu apelsinimahla
on lihtsalt osi asju, mis iialgi ei lähe meelest
osa raamatuid on vist omaenda pealiskaudsuses absoluutsed
ja see on meile meeletult vajalik

*tundub, et iga inimene igatseb oma kodu teistele märkamatut lohakust
*arvamine on üllatavalt ohutu tegevus

nonlinearisme

Maailmanägemispaiku kirjeldasid juba Roerich ja Hesse ja Krishnamurti.
Terve mälu paine, ei suuda unustada ramadaane päiksekullatud Maroko tänavatel. Hommikupalvuse algust. Kõik need pildid toodi minuni ju sama ehtsalt nagu vana-vana kineskoopteleri värvilised ponnistused tolmuhaisuses toas.

Ideaalne vestlus - fraaside jagamine kaminatule taga. Aga ei tohiks olla liiga soe ja KINDLASTI mitte külm. Spontaansetes lausetes on tõde.
Lausejuppides I should say. Milleks asju kitsendada?

Uskumatu fakt - vanakreeka pikkusühik stadia põhines teepikkusel, mille kaamel suutis teatud ajavahemikus läbida.

Sisekodu on sõna mille tähendust tasub uurida.

Kuulda tänaval eesti keelt on nagu sõõm värsket õhku.
Tundsin täna vihmalõhna, küll korraks, aga sellest piisas..

mandariinikiirekosmos

huh
kui suur on inimese mikrokosmos? ja kui kiiresti liiguvad äramärgistatud mööda ajarada
ühel hetkel tundub, et lääne ja ida ühiskonna vahe on selles, et lääne ühiskond taandab kõik summadele, ja ida? kas transtsedentaalne või beyond?
taandamine on oluliselt raskem kui harutamine, nagu ütles Borges ''hargnevate teede aed''.
konstruktsioonid on kohutavalt vangistav sõna,
aga siiski on teadmine pöördvõrdeline üksindusega..

passiivne liberalism

Hetkede puudumine, mustrite puudumine või kanoonilise ristsuhte märkamatuse naiivsus
15. septembril 2012. aastal nägin esimest korda Tartu-Tallinn maanteel keeristormi.

jahhhh

meil on kaselõhnaga kevad
muide.