metamorfoosid kolhoosid
nüüd on mu paberid täiesti duaalsed
ja elavad kaksikelu

Jõud ja mittejõud ja mittemidagi ja kõik ja seinad ja resonantsed inimesed hallid liikmed ja paraadsed mälestused unenäod tagasikutsumised maalid kontaktid võtke oma maakerasüdamed ja laske neil pöörelda nagu mootoril hingerootoril rüütelikul aususel väiksuse kummardajatel ning vääratel tsaaridel.....


tuisud pesevad inimesi puhtaks aga neid kes teavad end külma alla sättida loobunult metsikusekapiteelidest välja-----
seismograafides oma puuduse laineid nagu ´ükskõiksed doktorid.........


ütlemine.
palun väga.....

dünamo

aeg möödub ja inimesed korjatakse emotsioonidest paljakas nagu sügiskased
nii nukker on vaadata neid loomi
nagu ütlesin kunagi
''iiveldusvee klaasis''
ükski keel ei ole igavene, tho

A. Ginsberg, sa üllatasid mind tõsiselt-väga-väga

''I saw the best minds of my generation destroyed by madness, starving hysterical naked,

dragging themselves through the negro streets at dawn looking for an angry fix,

angelheaded hipsters burning for the ancient heavenly connection to the starry dynamo in the machinery of night,

who poverty and tatters and hollow-eyed and high sat up smoking in the supernatural darkness of cold-water flats floating across the tops of cities contemplating jazz,

who bared their brains to Heaven under the El and saw Mohammedan angels staggering on tenement roofs illuminated,

who passed through universities with radiant cool eyes hallucinating Arkansas and Blake-light tragedy among the scholars of war,''

A Ginsberg ''Howl''

põnev mõte : kunst on meedium inimestele ebaloomulikele kvaliteetidele. ta annab võimalus iseendas olla ebainimlik, ebaloomulik - see on midagi, mis tavamaailmas, ratsionalistlikes loodusseadustes ei kehti.

(kuigi jah on natuke sissekirjutatud ka kvantfüüsikasse, mis käib igasugusele inimloogikale vastu,aga siinkohal pidasin silmas pigem kunst vs inimese üldisem mõttemaailm ; isegi teadlased ei mõtle määramatuse relatsioonide raamistikus, ega ka relatiivsusteoorias).