ma ei igatse aega enne katkiminekut vaid aega kus võisin aimata katkimineku olemust

lõunamaa lootose lopsakus

 armumist on nii pentsik kaugelt vaadata.

see on justkui aimata ilu ilma valguse pimestuseta

lihtne oleks öelda, et see tegevus omandab mingisuguse akadeemilise dispositsiooni, aga selles ütluses peituks teatud argpükslikkus - hirm millest kaugus vabastab

kaugelt vaadata on mugav ja üsna rahuldustpakkuv,

piisavalt rahuldustpakkuv, see on justkui sahtlisse unustatud sedel millegi ülimalt tähtsa kohta,

sahtli, mille põhi ulatub universumi lõppu

mingisuguse kentsaka vanusega kaasneva ilmutusteisse uskumise saatel tahaksin kutsuda seda parteriarmumiseks. parteripublik on muidugi nähtamatu eesriide taha jäetud, ent lisaks puudub märgilise vaatemängu illusioon

või võib-olla tasuks kahtlejale meenutada, et pimedas kõlavad kõik helid valjemini, salapärasemalt, ulatuslikumalt

ja mitte alati kuna ruum nende ja kuulaja vahelt on kustunud