igaviku väravail alatasa puhkas mees
kes köie peal kõndis minevikust tulevikku
tal oli natuke kongus nina
ja tihedad tumedad kulmud
ja kui maailmalõpu kohal hõljudes
ta käed elegantselt idast läände tõusid
ning suu keskendult krimpsu tõmbus
ei vääratanud ta iialgi
No comments:
Post a Comment