mõnikord on tänav täis
tohutul hulgal pärani sahtleid
mõnel hetkel hakkab ümbrus kokku
ja surub oma vorme peale
see avatuse kompaktsus lõksustab
justkui klaasseina läbiv valgus
nagu universum oleks miskit unustanud
Ehk sisemusse tiireldes jõuan nimetusel järgi
Ja mõni kõnnitee viib tunnetuse lõppu
Või märgistab ettenähtud vormid lihtsalt aimamiseks
Täna sulen õhtu nigu riidekapi ukse
No comments:
Post a Comment