Mulle tundub, et sildistamine ei tule mulle kasuks. Kaob värv ja mõte ja tuum ja sõnad voolavad aknast välja umbes nii nagu Toomas Raudami romaanis ''Jaa''

Palju sõnu on üldse paha eriti kui nad kogunema hakkavad.

Nostalgitsemine täna.
Ilus.

Vaatasin täna Hardi Volmeri ''Tulivett''. Üks parimaid eesti filme mida kunagi näinud olen. Kohati stiilne, väga laheda puändiga, stiilsed tegelased, teistsugune õhustik,  head näitlejatöö. Filmimuusika ka meeldis.
Suur kiitus.

Kõigest päikesepaistelistest tuulest võib puhuda päeva mõni ja panna õhu õitsema.
Tõepoolest.

Helk kaduv imeline hetk.