tos õudselt kõrges ärklitoas kus aknad lõppeks löödi puidust raami jäi valgus sajaks aastaks lõksu. niisamuti kui unustatud valgusesse jäeti kasutamatud hetked, muutus kambris külmemaks ja külmemaks, seinad tõmbusid õite kaameks ning kõrgustest kooruv tuulevihin pressis end pragudest läbi
nõnda jäigi valgus lõksu, endt' peegeldusest vanades, ent jäädes ilma vanaduse vabadusest
No comments:
Post a Comment