Ma arvan nooruses
Kujutas kirjandus mus võimalust
Ujedalt unistada võimatust
Ning üheaegselt leinata
Võimatu õhkõrna võimalikkust
säärases alalises valgusjanus
hinge habras traagika
on ennastõigustav
justkui mõni prohvetlik nimbus
või muiste alles hoitud tähtis mõte
ent just samamoodi
on paratamatult kooskõlaine
tema ajutine loomus
No comments:
Post a Comment