Ma arvan, et teadmisest raskemgi on aimata maailma relatsioone. See on pühiküsimus, mida tuleb käsitleda. Maailma valem. Kas saab inimene ilma otsimata üldse elada? Tõsiselt nukrad seosed. Kolmnurksed uduviirud nukra muusika saatel, külmetava kunstiku kohal - kurbuse kolmnurk. Püha - kui võõras mõiste. Ja ometi nii pöördumatu meie maailmatunnetuses. Kui otsime selgust, pöördume sageli püha poole. Võib käsitleda ka maailma projektsioonina. Pühadus on meie peegeldus. Samamoodi, kui maagia joonistab inimese hirme ja ihasid. Miks inimesed kiirustavad? Nad jooksevad iseendast mööda, vaatavad kuida peroonilt, kuidas nende vaim rongiga pimedusse sõidab. Ei taheta näha õhuauke. Ebaselgeid lahendusi. Ebaloogikat.
Enda seest on ülimalt keeruline rääkida. Kipume alatasa rääkima endast välja. Pöörama pilgud nelinurkadesse.
Otse ette, otse kõrvale. Mitte iialgi ringis või sfääris.
Kuulata vaikust..
Arvo Pärt ütles, et maailma muutmine on agressioon. Nõustun. Me oleme jõuetud muutumatu vastu ja seetõttu hävitame muutmisega iseennast. Seista ja vaadata..
Otsida
Inimesed võivad tihti öelda, et nad teavad, mis nukrus on. Mina küll ei tea - kuidas ma muidu üldse nukker saaks olla?
Tahan olla hea. Iseenesest teistesse. Ma ei nõustu Aristotelesega, et headus on oma liigiomasuse täitmine. Mis on meie liigiomasus? Evolutsioonivõitluses ellu jäämine.
Konkurents, võitlus, hävitajainstinkt.
Seda pole vaja, peame üritama astuda oma liigiomadustest välja. Loodusest üle. Iseenda projektsioonidesse, mida me joonistame pühaks. Inimese aimduse võimalikkus pühast annab võimaluse ise sinna poole assümptooditelje moel läheneda. Oh, kuidas tahaks, et kõik oleks vürst Mõškinid.
Utoopias - me võime sellele läheneda reaalsuses.
Aja mööduvus on melanhoolia tuletis. Unistan ringikujulisest ajast. Paratamatu hetkede kokkulugemine. Mälestused - lumehelbed, mis vananedes sulavad peopesal. Vaatan raudteeülekäigul kaugusesse. Tõusev valgus. Ehataevas. Roosakas lumi seal kaugel. Mis elu seal on? Tahaks öösel istuda külmast õuest pimedasse vedurisse, kus on soe.
Ja sõita..
sõita läbi lõputu metsa, üle külmade mägede. Kuu ütleb, et ta on üksi. Et tema aeg ei möödu - on igavesti üksi. Minna kuu poole.
Uskuda.
Iga maailma eellõhutud killu langemisel uskuda.
Uskuda, et maailma nukrus on kõiksuse tarkus.
Ja kõige suurem õnn toob nukrustki.
No comments:
Post a Comment