Lumine maa

Langeda tagatubade muusika rüppe
kui see on.
Kõik tähendused on kitsad ja olemas
aga nii kaugel.
Peita ennast nulli sõna taha
tappa märke.

Sulguda öö üksildusse
milles üksildus on
tagurpidi pööratud relevants.

Filosoofia on lohutus nagu ütles Boethius. Kohati tõesti on.
Ka kirjandus on, ja kunst ja füüsika. Nad puhastavad sisemisest teravast tolmust.
Nuppude sissevajutamise korral. Väljalülitamismehaanika puhul.

Kaduda
immaterialiseeruda
ideestutada
Sulada maailma muutumatus hümnis.


Üksiku klaaspärlimäng miljonite seas.
Sama särav.

Kõik sõnad kõlavad liiga vähe.
Aega.. vaja aega!

Vaja jätkuvust!