Olen püüdnud kinni mitu mälestuselindu. Nad pööravad oma uudishimulikke silmi ühelt küljelt teisele ja ootavad minu sõnu. Aga mina ei oska neid toita. Minu pihid on kinni nagu pianisti kaledad käed.
Tahaks teada, milline värv mu hingest velgib
PS! Straussi ''Metamorfoosid'' on oivalised.
Tšaikovski ''Memory of a dear place'' ka. (Ei oska nii palju prantsuskeelt, et seda originaalis kirjutada)
Souvenir d'un lieu cher
ReplyDelete