Naljakas, et ma mõtlen kogu aeg mingist tobedast metafüüsikast, mitte reaalsest elust.
Ja ikkagi, kohutavalt kurb on tunnetus.
Pentsik on jälgida kuidas inimesed tahavad kõike teada. Seda, mida tuleks südamega vaadata, nagu ütles Rebane ''Väikses printsis'', seda tahetakse näha silmadega, kompida käega, teada peast, kuigi see iial võimalikuks ei saa.
Mõista piire, that is.Ja ennast, kuidagi vabaks lasta - pinges olekut on nii nukraks tegev vaadata. Just nukker paratamatus on see, mis põhjustab jõuetust - maailmavalu. See pingeline agressioon. Ma ei oska öelda, kuidas sellest vabaneda. Aga tean, et vabanemine on lahendus.